tag:blogger.com,1999:blog-354044692023-06-20T15:29:51.991+03:00Oi!Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.comBlogger18125tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-20451471740808399342010-05-14T22:13:00.002+03:002010-05-14T22:20:32.955+03:00Ma olin juba ära unustanud, kuidas muusikal on võime maailma päästa.<br /><br />Teinekord on tänu muusikale elu nagu filmis - kõnnid mööda tänavat, kõrvaklapid peas ja kõik, mida sa näed, on sinu jaoks loodud stsenaarium.<br />Aga teinekord toob muusika sind jälle päris ellu tagasi. Siis, kui oled kaduma läinud ja kartsid, et ei leiagi enam tagasiteed. Aga muusika toob sind tagasi.<br /><br />Ja siis on jälle kevad ja kool hakkab lõppema ja ilus elu ootab ees ja maailm on minu mänguväljak, aga heas mõttes.<br /><br />Kuula: The Cinematic Orchestra "To Build a Home".Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-38739167982048843492010-04-08T17:29:00.004+03:002010-04-08T19:58:11.135+03:00Jutukad tädidViimasel ajal on juhtunud, et võõrad tädid hakkavad minuga rääkima. Ei tea, miks, aga loodan tendentsi jätkumist. Sest julged inimesed on toredad.<div><br /></div><div>Kõigepealt siis. Eelmisel nädalal. Istun ja ootan peatuses bussi. Kõrvas laulab The Temper Trap: <i>Sweeeeet disposition ... Never too soon ...</i> Päike paistab näkku, panen silmad kinni ja jõuan just mõelda, et elu on ilus, kui kuulen läbi klappide, et keegi kõnetab mind. Teen silmad lahti ja näen, et minu kõrval istuv tädike osutab sõrmega mu tennistele ja räägib midagi. </div><div>"Kuidas?" küsin, ise ühte klappi kõrvast võttes.</div><div>"Vaatan, et teil on nii head jalanõud! Mul oleks ka selliseid vaja."</div><div>"Jah... need on Tartust ostetud, " ei oska ma esimese hooga muud öelda.</div><div>"Jah?" muutub tädi lootusrikkamaks. "Kesklinnast?"</div><div>"Jah, Taskust."</div><div>"Kas esimeselt või teiselt korruselt?"</div><div>"Esimeselt."</div><div>"Ma pean siis ka sinna minema ja endale sellised ostma. Need on ikka head jalanõud, jah?"</div><div>"Jah, on küll. Hea paksu tallaga, ei põruta üldse," vastan ja mõistan, et räägiksin tädiga meeleldi pikemaltki, kuna ta tundub tõesti tore olevat. Siis aga sõidabki buss peatusesse ja etüüd nimega "Jalanõud" lõppeb.</div><div><br /></div><div>Täna. Jalutan Anne kanali ja Emajõe vahele tehtud kruusateed mööda Sõpruse silla poole. Eemalt näen, et mulle vastutulev naisterahvas kummardub maha ja korjab midagi üles. Mõne aja pärast oleme teineteisele päris lähedal.</div><div>"Vaata, ma leidsin kalliskivi!" hüüab naine ja tuleb väljasirutatud käega minu juurde. Tema olekust jääb mulje nagu võõrale inimesele oma uudise teatamine on kõige normaalsem asi üldse. Aga miks ka mitte, tõepoolest.</div><div>"Jaah, oi kui ilus," vastan. Naisel on käes pirakas helepruun kristall, nagu neid ikka aeg-ajalt leida võib. Aga ma ei kujuta ette, kui sagedasti sellised asjad kruusa sisse satuvad. Nii et võib-olla oligi tegemist tõelise aardega. </div><div>"Ma käin kogu aeg seda teed mööda. Paekivi, see on tõeline väärtus! Meie siin kõnnime selle peal, aga mõned ostavad seda kulla hinnaga. Meilt müüakse seda Rootsi. Aga see on tõesti hea tee. Ma ei kannata seda automüra kohe üldse!" räägib ta ühtejutti ja osutab peaga Pikal tänaval sõitva autoderivi poole. </div><div>Mina kuulan ja noogutan ja pean aru, mis sorti inimese otsa ma nüüd sattusin. Kas lasta naisel edasi vadistada? Või kaasa rääkida? Või hoopis minema joosta, mine tea, mis veel saab?</div><div>Otsustan esimese variandi kasuks.</div><div>"Sa elad sealpool?" küsib naine minult ja osutab Eedeni poole.</div><div>"Jah," naeratan ja hakkan ennast minekule sättima. Imelik on ikka natukene, kui võõras inimene sinatab.</div><div>"Noh, hea küll siis! Siin tee peal peab aga ettevaatlikult kõndima, et kakajunnidele otsa ei komistaks!" Naine lehvitab ja kõnnib minema. Etüüd "Kalliskivi" lõppeb, kardinad tõmmatakse ette ja publik plaksutab.</div><div><br /></div><div>Elu ongi nagu teater.</div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div>Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-30436408243267927242009-11-27T16:31:00.006+02:002009-12-10T23:01:13.020+02:00Eee..mis faktid?<div style="text-align: justify;">Aah, lapsed on lahedad. Eriti, kui nad on tõenäoliselt tulevased Nobeli auhinna kandidaadid.</div><div><br /></div><div>Teen individuaalset tööd 3. klassi andeka poisiga, kellel oletatavalt on <a href="http://et.wikipedia.org/wiki/Aspergeri_s%C3%BCndroom">Aspergeri sündroom</a>. Teisisõnu lapsega, kelle matemaatiline võimekus on kordades tugevam kui tema eakaaslastel. Või mis eakaaslastel, ilmselt juba praegu tugevam kui minul.</div><div><br /></div><div>Lapse klassikaaslased hakkavad just õppima viiega korrutamist. Mina lükkan poisile ette töölehe, mille esimesteks ülesanneteks on tuhandetega liitmine ja lahutamine. Nagu muuseas arvutab ta avaldisi, ise neid kõva häälega kommenteerides, mille vastuste õigsust mina peast ei ole võimalik kontrollima. Või kui, siis meeeeletult pika mõtlemise peale. Laps jõuab avaldise 4003 - 2307 = juurde.</div><div>"4003 - milline naljakas number! 4003 miinus 2307 on... 1696. 1696 - see on ju 30 aastat peale Londoni pommitamist!"</div><div>Mm.. mis on Londoni pommitamine?? </div><div>Loomulikult ei julge ma seda kõva häälega välja öelda, vaid noogutan poisi ütlusele kriipsuks tõmmatud suu ja punnis silmadega kiirelt kaasa.</div><div><br /></div><div>Edasi teeb poiss töölehe muud ülesandedki nagu muuseas lõpuni. Enne viimaste ülesannete lõpetamist toob õpetaja lauale raamatu matemaatikast, öeldes: "See on tema lemmikraamat. Kui ta saab ülesanded tehtud, võib ta autasuks seda vaadata."</div><div>Väike imelaps minu kõrval lausub, ise veel viimaseid ülesandeid lõpetades: "Otsi sealt välja fraktaalid, need on mu lemmikud."</div><div>"Ee...mis faktid?" küsin ma täpsustuseks üle.</div><div>"Fraktaaaalid," lausub poiss mulle alt üles otsa vaadates rõhutatult.</div><div>"Ahsooo ..." </div><div>Otsin sisukorrast üles sõna <i>fraktaalid</i>, keeran vastava lehekülje ja jään huviga peatükki silmitsema. Tõesti, väga ilusad pildid on. Nagu näiteks see siin:</div><div><br /></div><div><img src="http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/21/Mandel_zoom_00_mandelbrot_set.jpg/300px-Mandel_zoom_00_mandelbrot_set.jpg" style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 300px; height: 225px;" border="0" alt="" /></div><div><br /></div><div>Mulle hakkab koitma, et mõni aeg tagasi rääkis mulle fraktaalidest ka T. Vaatasime Wikist pilte ja puha. Oli jah täitsa huvitav, kuni ma selle ära unustasin. Mis juhtus paraku üsna kiiresti... Aga meie oleme üle 20 aasta vanad ja käime ülikoolis. Tema on vaevalt 10 ja käib kolmandas klassis.</div><div>"Fraktaalid on väga huvitavad. Iga väiksem osa on koopia tervikust. Nagu näiteks see kolmnurk siin," osutab ta ühele fraktaalile.</div><div><br /></div><div><img src="http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/8/88/Sierpinski_Triangle.svg/180px-Sierpinski_Triangle.svg.png" style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 180px; height: 156px;" border="0" alt="" /></div><div><br /></div><div>"Suure kolmnurga sees on palju väikseid kolmnurki, mille sees on palju väikseid kolmnurki, mille sees on palju väikseid kolmnurki," räägib ta põnevusega. "See võib nii lõpmatult edasi minna!"</div><div>On näha, kuidas ta on tõeliselt põnevil sellest, mida ta näeb. Mina omakorda olen põnevil sellest, mida mina näen. Ehk siis väikest geeniust.</div><div><br /></div><div>Edasi lappame me raamatut veel ja poiss räägib mulle babüloonia kiilkirjast ja muust tema jaoks igapäevasest.</div><div>"Babüloonia numbreid tunnen ma juba ammu!" lausub ta ja seletab mulle nende kirjutamise seaduspära. </div><div>Mina lihtsalt kuulan ja ... õpin. Tore, kui rollid teinekord totaalselt vahetusse lähevad.</div><div><br /></div>Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-22829926765346248322009-06-03T11:08:00.002+03:002009-06-03T11:29:12.187+03:00Reprotaaž EedenistOn viimane hommik Tartus. Noh, mõneks päevaks tulen siia veel küll ka tagasi 15. juuni paiku, kui viimane eksam on, kuid suures plaanis on selleks aastaks kõik. Ei hakka möödunud aastat iseloomustama, ei oskagi, liiga värske teine veel. Küll aga võin praegu öelda, et lõpp on tollel küll mõnus - istun hetkel meie uue kodu väikeses köögis, vaatan aknast välja ja näen... kaski ja nende taga Eedeni parklat ja ohtrat liiklusvoolu (<span style="font-style: italic;">big city life</span>, mis siin ikka), kasutan kuskilt ülevalt saadetud tasuta netti ja mõtlen, et pagan, see koht on just selline, millisena ma olen oma esimest päris-kodu (noh, peaaegu ju on) ette kujutanud. Jube hea tunne on. Ei taha minna liiga pateetiliseks, aga ma tõesti tunnen, et midagi sellist head oli sellesse üldisesse hallusesse hädasti vaja. Nagu väike päike. Ja korteri seinad, muide, ongi helekollased :)<br /><br />Aga mida siis veel. Olen aru saanud, et blogi pidamine on ikka aegavõttev tegevus. Seepärast ka suur paus eelmise ja selle postituse vahel - hirmus kiire oli vahepeal ja blogi oli <span style="font-style: italic;">to do-listis</span> ikka kuskil lõpupoole. Ega polnud eriti miskit kirjutada ka. Või pigem - ei osanud... Selles suhtes ma ikka imetlen inimesi, kes oma blogisid kogu aeg regulaarselt täiendavad ja siis loendavad sinna üles kõik asjad, mida nad vahepeal teha on jõudnud. Uskumatu tööjõudlus. Ja viitsimine.<br /><br />Kell liigub kiiresti, nagu suurlinnades ikka kombeks :) Ja seepärast ma rohkem ei kirjuta, pean pakkima hakkama. Tegevus, millega me oma viimased vist 3 päeva oleme pidevalt mööda saatnud. Ma ei imesta, kui ma nüüd mõni aeg papp-kasti luupainajaid näen. Lihtsalt kõik kohad on neid täis. Ja kastid omakorda on muidugi täis asju asju asju... uskumatu, kui palju staffi meil kõigest kahe peale on. Uhhh.<br /><br />Ja lõpetuseks, nagu meil Eedenis on kombeks öelda: söö õunu ja hoidu ussidest!Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-47237047931271370472009-05-05T16:28:00.005+03:002009-05-08T20:33:44.145+03:00Õppides õpetajaksMõned mälestuskillud esimesest Kroonuaia-nädalast.<br /><br />Jalutame 4. klassiga alla Emajõe äärde. Enamik lapsi on kas kaugele ette jooksnud või tükk maad tahapoole jäänud. Mõned kogunevad minu ümber.<br />"Õpetaja, kellega sul täna veel tund on olnud?"<br />"Kuuenda klassiga."<br />"Aga räägi, mida te tegite? Kas nad olid ikka head lapsed?"<br />"Olid küll, väga head lapsed olid."<br />"Meie oleme ka head lapsed."<br />"Ahah."<br />"Sina olid enne kolmandas klassis ka, onju?"<br />"Jah, olin küll." (tegin talvel 3. klassis oma koolipraktikat)<br />"Seal kolmandas klassis on kogu aeg nii suur lärm! Meie oleme klassis vaikselt ja siis kogu aeg kuuleme, et seal kõik lapsed kisavad."<br />Nägu kisub muigele.. Nii tuttav olukord. Nii tõesti oli - nad kisasidki väga, väga palju.<br />"Kas õpetaja kisa ka siis kuulete?"<br />"Jah, ikka."<br />Ilmselt on nad ka minu kisa siis päris mitu korda kuulnud...<br /><br />***<br /><br />Oleme jõudnud emajõe äärde. Kes kiigub, kes ronib redelil, kes on läinud päris jõe äärde uudistama.<br />Kaks marakratt-poissi on roninud laste kiikude peale ja nüüd kiiguvad neil, päris suur hoog on sees.<br />"Oh, see on parem kui seks!" hüüab üks neljandik valjult üle linnulaulu.<br /><br />***<br /><br />Oleme lastega lodjakuuris, kus meister parajasti tööd teeb.<br />"Õpetaja, minu isa ehitab ka laevu!"<br />"Ahsoo!"<br />"Jaa! Ta ehitab kuuekordseid laevu! Neli korrust on valmis saanud. Need on maailma suurimad laevad! Seal on basseinid ja mullivannid sees! Tema ise ehitab neid!"<br />"Ahah..."<br />Ei ole veel päris täpselt seda selgeks saanud, mida nende jutust tõe pähe võtta, mida mitte. Iseenesest ei peaks ju üldse kahtlustama, et nad asju välja mõtlevad, aga jube kahtlane on, kui iga asja peale, mis jutuks tuleb, hüüab keegi välja, et tema isa või onu või vend või ema jne tegeleb sellega samuti. Ja loomulkult veeeeelgi suuremalt ja paremini.<br /><br />***<br /><br />Jalutame Emajõe ääres.<br />"Õpetaja, kas ma võin muusikat panna?"<br />"Ära praegu pane, linnud laulavad nii ilusasti."<br />"Hea küll."<br />Jõuame liivaväljakuni, kus kõik mängima hakkavad. Istun pingile, poiss minu kõrvale.<br />"Õpetaja, nüüd ma küll panen muusika mängima. "<br />Poiss võtab oma mobiili taskust välja, ise lausudes: "Ma pean seda kuulama, see on mu lemmiklugu!"<br />Mobiilis hakkab laulma hele meeshääl<span style="font-style: italic;">: "It´s too late to apologise! It´s too late... </span>"<br />"Onju hea lugu!"<br />"On küll."<br />Läheb mõni aeg edasi ja hakkame kooli poole sammuma. Hele meeshääl laulab endiselt lindudega võidu.<br />"See on nii hea lugu! See on mu lemmiklaul!" ei saa poiss mainimata jätta.<br />"See on mul helinaks ka. Praegu keegi ei helista, praegu ma niisama lasen seda, aga muidu on see mul helinaks ka."<br />Meiega koos sammuv tüdruk lausub seepeale: "Mina panen enda telefoni helinaks selle loo "Ma olen pede." Minu onu kogu aeg kuulab seda ja laulab kaasa: Ma olen pede, ma olen pede, pede, pede..." tutvustab tüdruk meeleolukalt meile oma onu lemmiklaulu.<br />Sellistel hetkeldel on vist küll võimalik heita pilk laste kodudesse ja ilma hinnanguid andamata lihtsalt uudishimulikult vaadata, mis neis toimub.Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-13295053434469972802009-05-02T18:36:00.006+03:002009-05-02T20:56:22.462+03:00Miks mulle meeldib blogindusHakkasin täna mõtlema, miks ma blogin või miks ma ise teiste blogisid loen. Panen kirja, milleni jõudsin.<br /><br /><ul><li><span style="font-style: italic;">minu maailm</span> - enda blogi on justkui omaette eksisteeriv väike maailm, kus asjad käivad just nii nagu mina neid sätin. Kummaline, aga seda tunnet ei ole üldises elus just üleliia palju. Paratamatult pean/peame igapäevaelus alati arvestama ka kellegi teise arvamuste, hoiakute, mõtete, veendumuste, hirmude, armude ja mille kõigega veel. Aga blogi, sellega nii ei ole. Ma võin siin kirjutada ja öelda just seda, mida mina hetkel heaks arvan (loomulikult, kuna tegemist on ikkagi avaliku keskkonnaga, siis läheb kuskilt ka piir, aga seda mul kavas ületada niikuinii ei ole). Ehk siis, blogi on koht, kus saab toimida just ja ainult iseenda arvamuste, hoiakute, mõtete, veendumuste, hirmude ja armude ajel.</li></ul><br /><ul><li><span style="font-style: italic;">minu mõtted</span> - natuke juba eelmises punktis käsitletud, aga lisan veel tõdemuse, et teinekord lihtsalt tulevad head mõtted, mida on justkui patt ära unustada. Ja siis on hea, kui on koht, kuhu need talletada. Võibolla isegi mitte selle pärast, et neid kunagi kõiki üle lugeda, vaid lihtsalt teadmise pärast, et sa oled oma mõtet pidanud piisavalt väärtuslikuks selleks, et ta kuskil ära märkida. Noh, blogi tema algses tähenduses iseloomustab vist kõige paremini mõte, et on ta ju nagu lauanurgale unustatud avatud päevik...</li></ul><br /><ul><li><span style="font-style: italic;"><span>uudishimu, teadmised</span> </span>- mis teiste inimeste blogide lugemisse puutub, siis siin on mitu asja. Esiteks, olgem ausad, ikka jube huvitav on ju kellegi teise elust lugeda. Eriti veel, kui see on heas ja selges keeles kirjutatud. Teiseks, blogide kaudu saab hulganisti infot, mille jälile teiste kanalite kaudu ei pruugiks kunagi jõuda. <a href="http://daki.tahvel.info/2009/04/28/algajale-twitterdajale/">Näiteks ei oleks ma ilmselt kuskilt mujalt saanud paremat informatsiooni uue moevoolu Twitteri kohta.</a> <a href="http://www.toidupildid.blogspot.com/">Ja blogivormis kokaraamatud on ka ühed väga tänuväärsed asjad.</a><br /></li></ul><br /><ul><li><span style="font-style: italic;">vaba maailm</span> - lisaks sellele, et blogi on lihtsalt hea lugemine, on temast aina rohkem kujunemas justkui uus vaba ajakirjandus. Ma ei tea, ja ma ei ole kindel, kas keegi täpselt teab, kui kallutatud on meedia meie ümber. Aga mida aeg edasi, seda rohkem tekib tunne, et on. Ja väga. Näiteks räägiti <a href="http://www.zeitgeistmovie.com/">Zeitgeist Addendum</a> ´is sellest, et ka CNN on suurte korporatsioonide poolt ära ostetud. Jumal teab, et ei ole minul piisavalt teadmisi selleks, et seda väidet ümber lükata või selle tõestuseks veel teisi näiteid tuua. Aga millegipärast ma usun, et seal võib tõepõhi taga olla.</li></ul><br /><ul><li><span style="font-style: italic;">postituste oma elu</span> - bloginduse mõnud ei piirdu üksnes heade postituste lugemisega. Sageli põnevus seal alles algab - on blogisid, mille lugejaskond on piisavalt suur ja aktiivne, et mõnd teemat edasi arendada ja uusi vaatekohti välja tuua. On teemasid, mis kütavad kirgi ja panevad inimesed kaasa rääkima. <a href="http://eppppp.tahvel.info/2009/04/05/jarjekordselt-motlen-india-peale/">Ja oh kui põnev on seda kõike jälgida.</a></li></ul><br /><ul><li><span style="font-style: italic;">arenev kultuur</span> - Wiki andmetel oli 2007. aastal üle maailmas üle 112 miljoni (!) blogi. Kahtlemata on see arv tänaseks veelgi suurenenud. Maailmast rääkimata, aga ka Eestis on blogindus juba täitsa arvestatav meedium. Selle tõestuseks on muidugi igasuguste poliitikute blogid, aga ka blogisid<a href="http://blog.tr.ee/"> koondavad</a> ja <a href="http://www.blogileht.ee/">paremaid palu välja noppivad</a> keskkonnad. </li></ul><br /><ul><li><span style="font-style: italic;">intelligentne viis aja surnuks löömiseks</span> - paraku see nii on, et väga suure osa oma ajast veedame me internetis ja, mis seal salata, mitte kõik see aeg ei kulu millegi äärmiselt kasuliku tegemise peale. Aga kui see juba kord nii on, et suur osa meie elust (ja miks mitte ka identiteedist) asub kusagil virtuaalkeskkonnas, siis miks mitte veeta seda võimalikult harivalt ja mõttekalt. Ja blogindus on selleks ideaalne viis.<br /></li></ul>Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-57254109589669386862009-04-27T18:21:00.005+03:002009-04-27T20:41:23.420+03:00Pikk tee käiaOh, kuidas mulle ei meeldi laste peale karjuda. Ja oh, kuidas ma teinekord lihtsalt muud moodi ei oska.<br /><br />Ma ei tea, millest see tuleb, et toimetulek mõne klassiga lihtsalt on nii palju keerulisem kui teisega. No on sellised "hullud" klassid. Kuidas need tekivad - kas ühte klassi lihtsalt satubki kokku suur hulk "murelapsi" või on iga "hull" klass tegelikult väikese hulga <span style="font-style: italic;">tõeliste</span> "murelaste" poolt hulluks aetud tavalisi lapsi? - ka seda ma ei tea. Aga ma tean, et minu pedagoogiline pagas on kindlalt alles liialt väike selleks, et ma suudaksin ühe sellise n-ö hullu klassi ennast kuulama panna.<br /><br />Vahemärkusena lisan siia, et tegelikult mulle ei meeldi sõna "murelaps" ja ma kasutan seda, kuna paremat ei ole. Ma siiralt usun, et murelaste olemasolu klassis ja nende edukas toimimine neile vastaval õppetasemel on pöördvõrdelises seoses õpetaja professionaalsusega. Ehk siis - hea õpetaja suudab igas õpilases tema parimad omadused välja tuua. Järgnev jutt kirjeldab aga, kui pikk maa minul endal on veel käia, et saada "murelaps"-õpetajast päris-õpetajaks. <br /><br />Käisin täna lapsi testimas. Tavakooli II klass, 13 last klassis. Lapsed, nagu lapsed ikka - põnevil, aga natuke hirmul ka, et mis juhtuma hakkab. Nii, kui ma ütlen, et selle töö eest nad hindeid ei saa, käib klassist kergendusekahin läbi. Hirm kaob, õhkkond muutub julgemaks, hääled tugevamaks. Teen natuke kõvemat häält, et laste tähelepanu endale saada. Toimib - hetkeks jäävad kõik vakka ja kuulavad. Paari sekundi möödudes on efekt küll kadunud, aga heakene küll.<br /><br />Mida aeg edasi, seda valjemaks ja julgemaks klass muutub. Ja ma pean ütlema, et antud klassi puhul oli tegemist selle teise variandiga - n-ö murelasteks oli 4 poissi, kes üksteisest innustust ja julgust saades endid üles kütsid. Mind paraku ka.<br /><br />Alguses ma neist kuigipalju välja ei tee, las möllavad. Ei taha ju kohe negatiivselt alustada. Mõni kõvem sõna küll sekka, aga sinna ta jääb.<br />Paraku on kõigi korralekutsumiste efektid väga lühiaegsed, seetõttu otsustan jõulisemate kasuks. "Kas te saate aru, kui halva mulje te endast niimoodi käitudes jätate? Ma ei ole siia tulnud teid hindama, vaid teiega kohtuma ja te esindate siin oma kooli ja klassi!" lausun, ise ühe poisi juurest teise juurde kõndides. "Me oleme siin ainult oma klassiga ja meil pole kellelegi muljet jätta!" hüüab üks poistest mulle vastu, andes mõista, et minule kui võõrale inimesele mulje jätmine ei ole talle pähegi tulnud. Selge, miks peakski.<br /><br />Lähen klassi ette, püüan testi jätkata, kuid mingi hetk muutub see praktiliselt võimatuks. Vana hea tuttav veri-valgub-pähe tunne tuleb ja ma ütlen umbes kahekordse tugevuse ja poole kõrgema tooniga kui tavaliselt, ise sõrmega ukse poole osutades: "Kes ei taha jätkata, palun, võid ära minna. Teine klass juba, aru võiks natuke peas olla!" Viimane lause (klassinumbrit varieerides, sõltuvalt klassist), muide, toimib tavaliselt üsna hästi. Ja ka seekord. Lisaks muidugi ehmatus, et mingi suvaline tšikk äsja nende peale karjus. Tulemuseks tuttav pilt - laste suurte silmadega, veidi hirmul näod minu poole vaatamas, kõigil suu kinni, ja klassis haudvaikus. Vaikus. Vaikus. Aga millise hinnaga.<br /><br />Jätkan testiga, lootes, et suutsin "korra majja lüüa". Jah, nüüdne efekt on pikem, seda küll, aga mitte püsiv. Oh ei. Juba mõne lühikese minuti möödudes on olukord klassis muutunud samasuguseks kui enne. Otsustan poistest mõni aeg mitte välja teha. Lõpuks, veel viimase meeleheitliku katsena, kasutan vana ja kulunud "Kas sa tahad direktori või õppealajuhataja juurde minna?" võtet, mis on teadagi juba ette hukule määratud.<br /><br />Peale seda saangi aru, et kogu mu pedagoogi-arsenal on ära kasutatud. Ei ole enam midagi, mida oskaks öelda või teha. Ei ole ka motivatsiooni. Las läheb, taban end mõtlemas. Teen testi tuimalt lõpuni, õnnelik, et ma nende klassijuhataja ei pea olema.Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-33954492282697919702009-04-24T19:41:00.005+03:002009-04-24T20:38:34.848+03:00Selged pildidMis oleks üks päev ilma ühistranspordita?<br />Igav päev, uute tutvuste vaba päev, vot, mis ta oleks.<br />Õnneks ei saa tänase kohta seda öelda.<br /><br />Sõidame siis M-ga koolist nr 3-ga koju. Meie kõrvale, üle vahekäigu, satuvad istuma kaks noormeest. Alguses ei pane ma neid rohkem tähele kui seevõrd, et jään ühte neist kuulatama - ega tal mingit kõnepuuet ei ole (tundus sedamaoodi). Aga ei ole, niisama "laisk suu", noh, selline natuke rullnoklik kõnemaneer. Huvitav siiski.<br />Umbes Pika peatuse kandis, peale seda, kui neil vist omavahel enam miskit rääkida pole, lastakse meie poole lendu üks "Tere". Meie, siivsad ja arglikud neiud, nagu me oleme, ei tee selle peale muud, kui vaatame aknast välja ja proovime näost mitte väga punaseks minna. "Tere neiud!" ei jäta noormees jonni. Meil hakkab juba naljakas. Ikka vahime veel aknast välja, suud muigel, ise aru saades, et mõlemad tüübid samal ajal pingsalt meid vahivad. "Mis te naerate?" Kuna olukord muutub juba imelikuks ja raske on jätta muljet endast kui kuulmispuudega isikust, kellel aimugi ei ole, et teda kõnetada tahetakse, pöördun siis noormehe poole. Nokamüts, t-särk, dressipüksid ja tossud, kõikjale leviv after-shave´i lõhn ja punased, natuke vilavad silmad. Aga heatahtlik nägu. Tahaks öelda, et miski prototüüp justkui oleks, aga ei hakka sildistama.<br />"Noh, mis sa häbened?" küsib noormees.<br />"No ma olen loomu poolest juba selline häbelik," vastan.<br />"Eino, ma ka, ma ka."<br />"..."<br />"Ilus ilm väljas."<br />"On küll," ütlen ja vaatan aknast välja.<br />"Sul on ilusad raamid."<br />"..."<br />"Millega siis tegelete?"<br />"Kuule sõidan bussiga praegu." Ei taha ju seda suhtlussituatsiooni liiga lihtsaks ka teha.<br />"Mh, eino ma näen jah, et sõidad bussiga. Aga ma mõtlen, et üleüldse. Kas käid tööl või koolis? Ega ometi mitte ülikoolis?" Viimase küsimuse toon on selline, nagu oleks ta mult just teada saanud, et ma teen regulaarseid reise Kuule. Sõbra nägu peale sõna <span style="font-style: italic;">ülikool</span> kuulmist on ka, võiks öelda, imestuv.<br />"Ülikoolis jah."<br />"Ei, mul üks sõber käib ka ülikoolis. Ma ei tea, mis kohas, aga prokuröriks õpib."<br />"Õigusteaduskonnas ilmselt."<br />"Jah. Sai ainult oma hinnetega sisse. Tasuta kohale."<br />"Ahah."<br />"Aga kui kaua veel käia on jäänud?"<br />"No nii kaua, kuni ära lõpetan," lausun. Mis on iseenesest õige, sest kunagi ei tea, kas ikka õnnestub nominaalajal lõpetada.<br />"No sulle meeldib ikka tähti närida. Millal siis lõpetama peaksid? Mitmes kursus oled? Ega ma nii loll ka pole, et ma sellest aru ei saaks," püüab noormees end selgeks teha.<br />"Väga kaua ei ole enam jäänud. Magistri esimene... "<br />"Mul õde ka magistris, siis on ikka kaua veel jäänud," võtab noormees jutulõnga üle.<br />"No tegelikult väga kaua ei ole enam jäänud. Mingi aasta veel, arvestades seda, et neli on juba käidud."<br />"Ahsoo. Selged pildid, selged pildid."<br />"Millega ise tegeled?"<br />"Töö, kodu, ja täna väike pidu. Selles ei ole ju midagi halba?"<br />"Ei ole."<br />"Aga mida ise õpite?"<br />"Eripedagoogikat."<br />"Oo, mis see on? Mis valdkond nagu?"<br />"No pedagoogika."<br />"Eino ma saan aru, jah, et pedagoogika," ütleb noormees naerdes, "aga missee täpsemalt on?"<br />"No erivajadustega inimeste õpetamine," selgitan.<br />"Nagu puudega inimeste?"<br />"Jah."<br />"Selged pildid, selged pildid," ütleb noormees jälle elutargalt.<br /><br />Nii see jutuajamine meil kulgeb, kuni Kalda tee peatuseni, kus noormees ja tema sõber bussist maha lähevad. Tore poiss oli tegelikult. Palju selgeid pilte talle.Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-63890613558340316782009-04-21T17:45:00.004+03:002009-04-21T18:32:00.266+03:00Proov: 1-2-3...<div style="text-align: justify;">Täna oli tore päev.<br />Kõigepealt sellepärast, et mõlemad lapsed, kellega ma kogeluse praksi teen, olid kohal. Mis tähendab, et mul on praksi lõpuni ainult loetud korrad veel jäänud.<br /><div style="text-align: left;"><br />Siis seepärast, et täna toimus esimest korda häälepraktikum. Tore asi on. Õppejõud on huvitav: ekstravertne ja teatraalne, kuid soe. Rääkides vaatas ta küll enamuse ajast lage, mitte meid, mis tekitas mulje, justkui etendaks ta mingit rolli. Noh, nagu oleks laval ja etleks, mitte ei peaks tudengitele loengut. Tegime mitmeid lõdvestus- ja hingamisharjutusi, mis teatavasti on õige hääletekitamise A ja O.<br />Ma küll teadsin seda juba enne, kuna olen varemgi hingamisharjutustega tegelenud, kuid pidin täna uuesti nentima, et - õigesti hingata on minu jaoks väga keeruline. Hingata nii, et seisan sirgelt, tõmban nina kaudu õhku sisse ja kõht läheb punni - vot ei tule välja! Istudes, või veel parem - lamades - siis küll, siis on lihtsam. Aga seistes... keeruline.<br />Ühtlasi saime teada ka, kust saab meie hääl alguse. Kopsust? Oh ei. Õppejõud suunas meid sõnadega, ise samal ajal enda peale osutades: "Pange oma sõrm, jah, sinna alla karvasele kolmnurgale. Nüüd tehke, nagu tahaksite sihvkakoori või midagi muud sellist välja sülitada. Ja tunnetage, mida teie sõrm seal all teeb." Vot sealt karvasest kolmnurgast, sealt see kõik tulebki.<br /><br />Loengust koju minnes ostsin vanas kaubamajas asuvast kohvikust (seal, kus see väike tädi ühes väikeses nurgas ise saiu küpsetab, teenindab ja kohvikut peab) kaasa Tartu Kõige Parema Singipiruka ja veel mõned saiakesed. Tõesti, ma ei mäleta, millal viimati midagi nii head sõin. Lisaks kõigele on sealt ostetud saiakesed veel soojad ka.<br /><br />Peale alaalia praktikumist kojutulemist taasavasin ühtlasi oma blogi.<br />Seega tänane saak: 3 tundi praktikat, mõned hingamisharjutused, 1 suurepärane saiake ja 1 blogi. Pole paha!<br /></div></div>Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-55603032768930976802007-03-11T15:33:00.000+02:002007-03-11T16:35:41.335+02:00Otsa sai.Nädalavahetus sai jälle läbi. Naljakas, kui kiiresti nad mööduvad. Reede õhtust kuni pühapäevani oleks justkui mingi omaette <span style="font-style: italic;">ajavöönd</span>.<br /><br />Aga jah. Otsa ta sai, aga asja sai ikka kah. Kõigepealt reede. Anni, kes helistab kaubamajast ka püüab seal esinevast Slide-Fifty´st üle rääkida.<br />"Mis sa jood?"<br />"Ma ei tea, mõtlesin, et saan äkki oma koorelikööriga hakkama"<br />"Olen´d ikka, seda on nii vähe."<br />"Hmm...mida siis võtta? Siidrit ja veini ma tõesti enam ei taha."<br />"Ma tean, ma ka mitte."<br />"Mida saaks kahe peale võtta, mis ei oleks liiga kallis ja mis oleks natuke kangem ka?"<br />"Tekiila ja rumm."<br />"Ei ja ei."<br />"Siis jääb ainult viin vist."<br />"Vist küll, jah."<br />"Noh, millist viina ma võtan? Maitsega?"<br />"Jah, kindlasti maitsega. Issand, päriselt ka või, Anni. Hakkamegi viina jooma või."<br /><br />Nii ta läks. Pannkoogid ja kokteilid. Palju juttu, värvipliiatsid ja Tõnise lühike visiit. Seejärel SUUR segadus, kuhu minna edasi. Hakkasime algses Indieshit´i idees kahtlema, mõlemad omil põhjustel: mina raha pärast (75 krooni ikkagi!), Anni pelgas rahvamasse, kes Maailma kokku kogunevad. Igastahes, kui lõpuks end Raatusest välja saime, kujunes rada selliseks: Zavood (liiga palju rahvast. Ei), Sviit (sama. Järgminee!), Illegard (pelmeenid olid otsa saanud, pannkooke me olime juba söönud, seega ei), Maailm ja Indieshit (mott!). Nii kui olime Maailma sisse saanud, saime mõlemad aru, et tegime ikka õige otsuse. Andurid hakkasid varsti esinema ja inimestel olid naljakad riided seljas. Tõeline Tartu.<br />Öösel jala Bettonisse ja sealt veel Raatusesse tagasi ka.<br /><br />Laupäev läks nagu alati: linnutiivul. Vaatasime America´s Next Top Modeli 8. hooaja esimesi osasid. Ma ei tea, mitte midagi pole seal põhimõtteliselt muutunud, mistõttu ongi hea. Neiud lähevad ikka hüsteeriliselt eufooriasse, kui esimest (mõnel juhul ka teist ja kolmandat...) korda Tyra Banksi näevad. Nii veider. Üks tüdruk tõepoolest pidi oma juuksed peast ära karjuma, kui zürii ette astus ja Tyrat nägi. No tõesti. Ja loomulikult on ka seekord kohal paar äärmiselt nõmeda iseloomuga tüdrukut, ühel neist on veel laps ka, kellest ta kogu aeg patrab ja ning kes igas intervjuus <span style="font-style: italic;">ääärmise </span>enesekindlusega kinnitab, et on Ameerika Järgmine Supermodell. No me kõik teame, mis selliste tüdrukutega saab. Palju nalja.<br /><br />Ja käes ongi pühapäev. Selle asemel, et kõnetegevuse psühholoogia seminari materjale lugeda, kirjutan mina siin seda. Meeldiv :) Päev on alles noor, aga nädalavahetus on tõesti läbi saamas.<br />Pole parata, peab tavalisse ajavööndisse tagasi pugema.<br /><br />Aga enne veel. Üks "Vaikus" laivis. <br /><br /><span style="font-style: italic;">tunneta vaikust enda sees</span><br /><span style="font-style: italic;"> kuula kuis hingab liiv</span><br /><span style="font-style: italic;"> kuula kuis õhkab see</span><br /> <br /><span style="font-style: italic;"> sa peatu hetkeks oma teel</span><br /><span style="font-style: italic;"> seisata veelkord siin</span><br /><span style="font-style: italic;"> kuulata vaikust veel</span><br /> <br /><span style="font-style: italic;"> R:</span><br /> <br /><span style="font-style: italic;"> vaikust ei saa kinni püüda </span><br /><span style="font-style: italic;"> vaikust enda sees</span><br /><span style="font-style: italic;"> närbunud ta vabaduse rüü</span><br /> <br /><span style="font-style: italic;"> vaikust endast välja hüüda</span><br /><span style="font-style: italic;"> raevunult su seest </span><br /><span style="font-style: italic;"> valla päästa vabaduse rüü</span><br /> <br /><span style="font-style: italic;"> 2</span><br /><span style="font-style: italic;"> veel pole huultelt suland jää</span><br /><span style="font-style: italic;"> pole veel lehti puul</span><br /><span style="font-style: italic;"> hinge vaid hallus jääb</span><br /> <br /><span style="font-style: italic;"> veel kaigub kõrvus kauge hääl</span><br /><span style="font-style: italic;"> õõtsub kui kõrbetuul</span><br /><span style="font-style: italic;"> kaigub veel kaua sääl</span><br /> <br /><span style="font-style: italic;"> R:</span><br /> <br /><span style="font-style: italic;"> vaikust ei saa kinni püüda </span><br /><span style="font-style: italic;"> vaikust enda sees</span><br /><span style="font-style: italic;"> närbunud ta vabaduse rüü</span><br /> <br /><span style="font-style: italic;"> vaikust endast välja hüüda</span><br /><span style="font-style: italic;"> raevunult su seest </span><br /><span style="font-style: italic;"> valla päästa vabaduse rüü</span>Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-61898799792905059212007-03-06T11:10:00.000+02:002007-03-06T11:30:20.664+02:00Kell sai 11:11...... ja soovid soovitud.<br /><br />Mul ei ole praegu palju aega kirjutada, sest varsti pean kooli minema.<br /><br />Aga siiski jõuan siia teha kiire nimekirja asjadest, mis mind viimasel ajal on rõõmustanud:<br /><br /><ul><li>uus koolikott, millega on üllatavalt kerge, mugav ja ...<span style="font-style: italic;">gümnaasiumilik</span>:) liikuda. Seljakoti headus kipub meelest ära minema, kui kogu aeg õlakotiga käia.</li><li>Tarmol on täna nimepäev. <span style="font-style: italic;">(Aitäh, Katre! :) </span><br /></li><li>sain kodus kartulipurtu (tõesti ei mäleta, millal viimati seda sõin)</li><li>Margret ütleb juba päris palju uusi sõnu. Näiteid: <span style="font-style: italic;">tuttu, kukk [kukkus], aua, siii [siiri]. </span><br /></li><li>Katrel on rahul oma uue tukaga. Jep. Õigustatult:)</li><li>Tartusse hakkab tasapisi jõudma <span style="font-style: italic;">keevaaad</span>!!!</li><li>reedel kogen vist oma esimest indieshit`i.</li></ul>Ok. Nüüd ma pean tõepoolest minema.<br />Kõnetegevuse psühholoogia ootab.Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-1171681148502688322007-02-17T04:43:00.000+02:002007-02-17T04:59:08.513+02:00Jälle.Jah. Alustan vähesega, sest palju oleks... liiga palju.<br /><br /><br />Ma ei tea, kuidas asjad korda jooksevad, aga ühel või teisel moel see juhtub. On vaja see vist lihtsalt ära oodata.<br /><br />Ja nagu Mammu täna kergelt siidrise peaga ütles, et iga asi on millekski vajalik ja et see tuleb alles hiljem välja, milleks täpselt.<br /><span style="font-style: italic;"><br /> "Öösel tunglevad kõik suitsuses Zavoodis, joovad rohelist teed ja A. Le Coqi õlut, nuruvad laenuks 25 krooni ja otsivad hommikutunniks endale voodipartnerit. Et üksindus ei kasvaks depressiooniks." (Andres Maimik) </span>Pagan, nii ongi.<br /><span style="font-style: italic;"><br /></span>Muusika: Dave Matthews "Some Devil"<br />Koht: Zavood<br />Aeg: ööSiirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-1161123072810828832006-10-18T00:48:00.000+03:002006-10-18T01:19:11.083+03:00Täna on täpselt selline õhtu, et võiks midagi kirjutada.<br /><br />Tulin just natuke aega tagasi Anni juurest, kops on veel veits raske :) Aga kuna ma ei pea rääkima, vaid ainult nuppe toksima, siis see mind ei sega. Igastahes. Polnud juba ammu Anni imelist Taevadraakonit mekkinud, seega täna tundus olevat õige päev seda teha. Ja oh mis ime: ta lendab jälle (ja meie osaliselt koos temaga:)! (<em>segaduse vältimiseks on vist asjakohane mainida, et Taevadraakon on vesipiip</em>). Oli hea. Nii mõnigi asi sai selgeks. Näiteks:<br />1) oma tütred me paneme koos jalgpallitrenni<br />2) klubi 8 teenib vesipiipude pealt roppu raha<br />3) tee ajab mind sama palju pissile kui siider<br />4) oma libedasõidu teen ma ära sellel eesmärgil, et kui me kunagi läheme Itaaliasse, siis me saame seal auto rentida ja sellega ringi sõita<br />5) üliõpilase unistus on isetäituv purk borsisuppi (aka <em>burk porgisuppi</em>)<br />5) tulevik on helge<br /><br />Tagasitulles avastasin, et Riiamäelt Raatusele on oluliselt lihtsam kõndida kui vastupidi (panustan sellele, et tee läheb mäest alla, aga ega ei tea ka).<br /><br />Kell on nüüd üks öösel. Mul ei ole enam kõht tühi, sest Anni pakkus imelisi sibulaõunu, mis lõhnasid niiske lapi järele.<br /><br />Isa helistas täna ja soovis ilusaid tudengipäevi, mis tuletas mulle meelde, et, jah, algasid nad ju tõepoolest. Neljapäeval näeb ehk tudengifilmi!<br /><br />Nüüd ma pean magama minema. Elina teeb seda juba vist pikemat aega, pult kuskil kaisus. Pean teleka suurest nupust kinni panema, <em>mehaaniliselt. Nii õuuuudnekuiraskeonüliõpilaseeelu. :)</em><br />Tegelt ei ole, tegelt on kõik hea.Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-1160818258386330592006-10-14T11:59:00.000+03:002006-10-14T12:33:29.963+03:00Kui sul ei ole und......siis on kõige targem enam mitte proovida magama jääda.<br />Sest seda ei juhtu niikuinii. Parem tõuse üles, võta laua pealt Everini toodud Nädal, tee endale tass kohvi ja paar võileiba sinna juurde, mine kööki ja naudi oma vaikset eile-sai-palju-veini-ära-joodud-aga-ikka-on-hea-olla hommikut.<br /><br />Siis tule tuppa tagasi, tee korda asjad, mis on siiamaani tegemata jäänud, sest pole olnud aega. Vaata, kuidas sõbrad magusat und magavad, kuula muusikat, avasta uusi põnevaid asju oma arvutist, millest sul enne aimugi ei olnud (Fertile Ground <-- jaaaa!). Ja varsti ärkab üks neist üles ja teeb sulle pai.<br /><br />Hea:)Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-1160391132402249322006-10-09T13:18:00.000+03:002006-10-09T20:50:39.550+03:00Õpin elama iseendagaAega võttis, aga asja sai. Ehk siis: olen valmis kirjutama oma esimest <em>päris </em>postitust.<br /><br /><br /><strong>Esmaspäev 02.10. <em>Kriis.</em></strong><br />Esimene loeng hommikul on õpilaste individuaalsed iseärasused, kus pannakse paika meie temperamenditüübid. Tüdruk, kelle kõrval ma istun (harv juhus, aga see ei ole Miina) pakub, et ma võiksin olla flegmaatik. Mul ei ole selle vastu tegelikult midagi, et ta nii arvab, kuigi ma tean üsna kindlat, et ta pakub mööda. Aga üldiselt mulle meeldib selline flegmaatiline rahu-rahu-kõik-saab-korda-maailmavaade. Igastahes. Siis ma ütlen talle, et tegelt ma olen ilmselt midagi sinna koleeriku-sangviiniku vahepealset mis, tuginedes vanadele andmetele, peaks vähemalt koleeriku-osas paika pidama (sangviiniku osa mõtlesin suht juurde:P). Sedapsi siis. Loengu edenedes teeme lühikese 10 küsimusega Eysencki temperamenditüübi-testi. Ja tulemused.. ei ole just sellised, nagu ma oleksin lootnud. Tuleb välja, et ma olen melanhoolik. Jube! Asi selles, et olles kuulanud umbes pool tundi loengut teemal "Sangviiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku iseloomuomadused" tahaks ilmselt enamik inimesi olla päikeselised ja <em>"rõõmsalt läbi elu kulgevad"</em> sangviinikud selle asemel, et lasta end nimetada kartlikuks ja <em>"nagu vangis elavaks luukereks"</em> ehk siis melanhoolikuks. Ka koleerik on parem olla, eks. Lisaks kõigele tuleb välja, et ma olen ka introvert. Põmm. Ma ei ole ju. Kõige selle peale tuleb esimest korda pähe mõte teha endale blogi.<br /><br />Igastahes. Päeva viimane loeng on sotsiaalpedagoogilise nõustamise alused, mis algab õppejõu veerandtunnise monoloogiga sellest, kuidas ta 30.ndatel eluaastatel avastas, et ta on suht terve oma elu kõik endasse jätnud ja ei ole oma baasilisi tundeid (mis on, nagu kõik teavad: kurbus, viha, rõõm ja seksuaalsus) väljendanud. Ja kuidas ta elu seepeale täitsa rappa jooksis. Südamlik ja mõtlemapanev jutt, peale mida minu peas trummeldas ainult üks mõte: <em>fakk fakk fakk. pean hakkama ennast väljendama. </em>Üks moodus selleks on blogi. Ja nii sündis Oi!.<br /><br /><br /><strong>Teisipäev 03.10.</strong> <strong><em>Teine päev.</em></strong><br />Hommikul ei tulnud peale Elina lahkumist kell 8 enam und. Mõtlesin, et oleks lahe teha mingi sissekanne või midagi. Ühtegi arukat mõtet pähe ei tulnud. Selle asemel hakkasin uurima, kuidas oma Last.fm playliste blogisse üles panna. Peale paaritunnist playlistidele sobiva tausta ja kujunduse otsimist sain aru, et see on ka kõik, mida selles osas üldse teha saab. Ehk siis mingeid playliste ma siia üles panna ei saa. Vot. Kuradi Last.fm (seda ei olnud lihtne öelda praegu).. Aga ega see oleks põnev vist niikuinii ainult mulle endale ja Annile :P<br /><br />Õhtul käisime Tarmoga <em>"hetke Euroopa nõutuima keelpillikvarteti" </em>Quatuor Ixi<em> </em>kontserdil. Kummaline, et kui kuskil räägitakse mingist eriti kuumast asjast/kollektiivist, siis tihtipeale ei ütle see nimi tavainimsele nagu mitte midagi. Nii ka minul selle koosseisuga (ja ma usun, et ma ei ole ainuke). Seetõttu ma arvan, et enamik inimesi läks sinna kontserdile täiesti ehkupeale. Paljud siiski tundusid nautivat. Mulle meeldis ka, kuigi ma ei oleks uskunud, et ma suudan sellist mussi kaua kuulata. Põhimõtteliselt selline: viisi ei ole (alguses kuulates tundub, nagu mängitaks täiesti suvalisi noote üksteise järel), rütm on.. imelik, keskmine lugu kestab 10 minutit. Aga väga virtuoosne, tõepoolest. Esimesel viiulil lendas mingi hetk keset lugu poogen käest ära ja mitte midagi ei juhtunud selle peale. Meil lastemuusikakoolis oleks terve orkester kokku jooksnud:)<br /><br />Peale kontserti oli kerge istumine Anni juures koos vesipiibu ja kõige muu sinna juurde kuuluvaga. Lisaks mulle, Tarmole ja koduperenaisele olid kohal veel Kirss, Roger ja Whisper-Jack (teatud ka kui Andre). Edasine õhtu läks juba harilikku rada pidi: <em>normaalsed</em> inimesed läksid koju magama, ülejäänud aga Zavuuuudi. :D Teel raekoja platsi tegi kollektiiv TuVi oma esimese tänavaettekande, mis.. ei saanud vist kõige soojemat vastuvõttu (kui sulle topitakse laulmise ajal käsi suu ette, siis võib seda vist niimoodi nimetada).<br />Anni sai uue nime: Esmakursuslane Kui Selline.<br /><br /><br /><strong>Neljapäev 05.10. <em>Kirss alustab sõda.</em></strong><br />Seda ta teeb. Ründab mind Anni scrapbookis! Kirjutab sinna midagi sellist (kuna ma Orkutisse ei pääse, siis pean tsiteerima peast): "<em>bla bla bla mõttetu indie-kid</em> <em>bla bla bla".</em> Asun vasturünnakule, nimetan teda <em>emo-kid</em>´iks (mis peaks olema ikka suht suur solvang:). Tänaseks (see on siis 09.10) on aga enam-vähem rahu jälle maa peal ja kõik rahul oma uute nimedega: mina- Indie, Kirss- Emo, Miina- Cindy. Jeberijee!<br /><br /><br /><strong>Laupäev 07.10. <em>Juubel.</em></strong><br />Kui sa saad 1-aastaseks, siis pead arvestama, et alla 20-inimesega sünna ei tule kõne allagi. Selles suhtes on Margret väga eesrindlik, et tema esimesele tõelisele juubelile oli kohale tulnud ikka täiesti tõsiseltvõetav hulk rahvast. Kõik peale ühe 7-kuuse vist ka kõvasti eakamad kui tema (vanemad sõbrad, mis teha, eks). Hästi palju väikeseid lapsi, noori emmesid-issisid, kes nii enda kui teiste võsukesi hoolikalt jälgisid. Kisa ja karjumine, tuutud peas ja väike ilutulestik, mida kõik filmivad-pildistavad, palju süüa (söömine-joomine ja Kanal 2 vaatamine oligi põhiline, mida kaks peaaegu-alati-näljast-tudengit Siiri Ja Tarmo terve pidu tegid). Ühesõnaga: imeline nädalavahetus!<br /><br /><br /><strong>Esmaspäev 09.10. <em>Õpin elama iseendaga.</em></strong><br />Täna. Õpilaste individuaalsed iseärasused jälle. Temperamendi-teema jätkub. Terve loeng taaskord erinevatest temperamenditüüpidest, mis tipneb õppejõu tõdemusega, et "<em>nagu te näete, on kõige raskem elada melanhoolikuna". </em>Nojah siis. Ausalt öeldes hakkab juba täitsa põnev. Otsustan väljuda eitamisfaasist ja tunnistada oma melanhooliku-staatust (kuigi selle võiks kuidagi ümber nimetada küll, vähem <em>melanhoolseks</em>). Enivei. Võibolla on selles tõepooselt oma tõetera sees. Igastahes kavatsen ma hoida lippu kõrgel :)<br /><br /><br />Inaf.<br />ja kuna ma ei saanud oma mussi pleiliste siia üles riputada, siis kirjutan <em>mehaaniliselt</em>, mida ma siin vahepeal kuulanud olen:<br />Bird York<br />Sarah McLachlan<br />Nuspirit Helsinki<br />mitte midagi väga-<em>indiet, </em>ainult kerge tilu-lilu.Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-1159860484836285042006-10-03T10:22:00.000+03:002006-10-03T10:28:04.843+03:00Veel see ka, et need kuupäevad ja kellaajad on siin ikka sassis täitsa.<br /><br />Nojah siis, nagu Anni ütleb.Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-1159858434618197612006-10-03T09:35:00.000+03:002006-10-03T09:53:54.626+03:00Miks.Et siis miks, eksole. Miks ma tegin oma Oi!.<br /><br />Sest seda oli vaja.<br />Sest ma ei uskunud kunagi, et ma seda teen.<br />Sest vahel tuleb mulle pähe ikka üllatavalt häid mõtteid :)<br />Sest selle nädala esmaspäeval oli 2 loengut, mille jooksul ma korduvalt tundsin, et mul on vaja oma mõtete jaoks kohta, kuhu koonduda, et nad ei jääks pähe kinni.<br />Sest mõnikord on sõbrad kaugel.<br /><br /><br />Jah. Mis siin siis ikka.Vaatame, mis saab!<br />:)Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-35404469.post-1159822161113316832006-10-02T23:47:00.000+03:002006-10-02T23:49:21.120+03:00Nii. Hakkan peale.Siirihttp://www.blogger.com/profile/02226085826859382502noreply@blogger.com0